Taavi Allsalu: Mees kes suutnud mõlema käega visata 300

22.märtsil toimub Pärnus OK-OK Vaba Aja Keskuses bowlinguturniir “ÖÖMARATON”. Kohal on ka SpokersBowl, kes premeerib parimaid mängijaid pääsmetega 12.mail SpokersBowl Rozvadov pokkerifinaali. Käisime külas turniiri ühel peakorraldaja Taavil, kes põgusalt tutvustas meile enda seostest bowlingu ja pokkeriga.

Bowlingut on ikka peetud lääneliku heaoluühiskonna teenäitajaks. Uhked Hollywoodi videokaadrid Ameerikast, kus igas filmis on vähemalt üks kaader filmitud bowlingusaalist, on ilmselt midagi mis kangastub paljude eestlaste mälupilti kui öelda sõna “bowling”. Küll aga mida ekslikult arvatakse on mäng pärinebki Ameerikast. Ajalooliselt pärinevad esimesed märked bowlingu laadse mängu mängimisest keskaja Euroopast, kus see siis feodaalvõimuga üle Atlandi liikus ja seal 19.sajandi keskpaigaks sedavõrd populaarseks oli muutunud, et see kihlveo mängude tõttu keelustada tuli. Arvatakse et viimane oli ka põhjuseks, miks bowlingu mängule kümnes kurikas lisati ja millest hiljem kaks eri suunda, üks keegli ja teine bowlingu näol välja kasvasid.

Eestisse jõudis bowling tänu esimestele rajatud saalidele 1997.aastal. Sealt edasi on mängu populaarsus aina enam kasvanud ja on täna üheks meeldivaimaks ajaviitevormiks kuidas enda meeli paitada. Seda, et see paitab meeli ka pokkeriringkondades teadatuntud tegelastel, ilmselt ei pea mainima.

Taavi Allsalu bowlingust, õnnetusest ja pokkerikarjäärist.

Kõige tuntumatuks bowlingusõbrast pokeristiks on ilmselt Taavi Allsalu. Käisime tal külas, et mehega natuke rohkem tuttavamaks saada.

SpokersBowl: Tere Taavi! Bowlingujuttudega kohe pihta hakates, siis paljud pokkerisõbrad, kes on pokkerireisidel käinud, teavad Pärnu seltskonda, kes aasta aastalt käinud ühel pokkerifestivalil Maltal ja seal pokkerifestivali kõrvaltegevusena toimuva bowlinguturniiri iga aasta ära võitnud. Kas Te oletegi lihtsalt maailma kõige paremad bowlingumängijad?

Taavi: Hahaa, aga kas just nüüd parimad, aga antud pokkeriringkonnas tõesti oleme ilmselt kõige rohkem mänginud ja suurima kogemuspagasiga. Festivalidel käimine ei ole ainult pokker, vaid ka muu meelelahutus on osa reisist. Ja eks oleme ilmselt oma nišši leidnud, milles teistest paremad olla.

Taavi Allsalu meeskonnakaaslane Rasmus Parts bowlingu mänguhoos Maltal

SpokersBowl: Räägi meile pisut endast ja hobist bowlinguga seonduvalt.

Taavi: Pärnu kutt olen ja eks nooruses sai tegeletud igasuguste sportlike hobidega. Nalja tehes, siis kuna ma olen lühikest kasvu, siis kui vaja oli puu otsa turnida, siis vend Andres (toim. – Andres Allsalu, kellega tegime juttu mõned head nädalad tagasi) alati tõstis mind sinna ülesse ja tänu sellele ta hiljem Tallinnasse Audentesesse spordikooli saigi, tõstmist õppima.

Bowlinguga hakkasin tegelema umbes 2006 aastal. Esimesed mängud tegin kodulinnas Pärnus, Perona Bowlingus. Tuli hästi välja, hakkasin järjest rohkem mängima. Järgnesid võistlused, seal tuli ka enam-vähem välja, sain indu juurde. 3 aastat praktiliselt igapäevast harjutamist ja sain 2009 aastal esimese “kolmsada” kätte (Bowlingus tähendab 300 maagilist tähist, mille saavutamiseks tuleb mängu käigus kõik 13 korda kurikad ühe viskega pikali saada) . Järgmisel aastal esindasin Saksamaal toimunud MM-il juba Eesti koondist. Kuna mingit suurt varasemat kogemust polnud, siis käsi värises korralikult ja lõpetasin umbes 100-nda koha juures, eestlastest parimana.

SpokersBowl: Palju üldse Eestis tõsiseid harrastajaid on ja tipptasemel mängijaid?

Taavi: Mängijaid või kes elus üldse bowlingut korragi mänginud on ilmselt pool Eestit. Võibolla liialdan, aga pere/sõpradega “teeme midagi” ajaviitevormina on ilmselt bowlingut enamik meist korra proovinud. Tõsisemaid harjutajaid on Eestis 350-400 ringis, Alari Kivisaar näiteks mängis mingil hetkel väga palju ja tegeles sellega kui tõsise hobiga.

Tipptasemel mängijaid Eestis ei ole hetkel ja põhjus ilmselt selles, et Eestis on tegemist noore spordialaga. Tegeletud sellega siin natuke rohkem kui 25 aastat. Soomes, kus on harrastajate arv kümneid kordi suurim, ajalooliselt vanem mäng kui meil, mängusaale rohkem, neil on olnud aastate jooksul käputäis rahvusvahelisse pilti jõudnud tuntumaid tegelasi (toim. – kõige tuntumaks soomlasest “bowlinguässaks” on Mika Koivuniemi, kes on üks kahest mitte ameeriklasest PBA Hall of Fame tegelane).

Taavi Allsalu tähistamas järjekordset maagilist 300 bowlingus.

SpokersBowl: Mille taha Sa arvad, et läbilöök jääb?

Taavi: Eks Ta raha ja finantsvõimekuse taha jääb. Nagu paljudel muudel spordialadelgi. Jah, võimalused justkui radade näol on olemas, aga selleks et ära elatuda selle mänguga, peaksid olema teistest kõigist peajagu üle. Ja mitte Eestis, vaid pääsema ühtlasi ka ookeani taha Ameerikasse, kus liiguvad antud spordialal ka mingisugused arvestatavad tasud mängijatele. Eelarveliselt on see aga väga kulukas projekt, mis tähendab et kellel huvi ja tahtmist on, peaks leidma ise sponsorid, erarahastuse ja see ka ei garanteeriks edu. USA-s omakorda läbilöömiseks peaksid käima läbi tõelise kadalipu alates väiksematest turniirisarjadest, kvalifikatsioonidest, et lõpuks profisarja või telepilti sattuda, mis võib kaasa tuua sponsorlepinguid. Bowling on väga karm ala. Kuna punkte ühelt viskelt teisele korrutatakse, siis piisab sisse tulla üks keskmine “seitse” ja see akumulateerub Sul ka järgmiste viskevoorude punktidesse, mis tähendab et ühe ebaõnnestunud viskega, võid antud mängu lõppenuks kuulutada (Bowlingu punktiarvestuse täpsemad reeglid). Õnne on ka läbilöögiks natuke vaja.

Bowlingus mõlema käega 300 visanud Taavi on üks kahest eestlasest kes sellega on hakkama saanud.

SpokersBowl: Õnnel ja ebaõnnel peatudes, siis teekonnal enda elus oled läbi elanud ka momendi, kus õnneliku juhuse läbi oled veel täna meiega. Kas enam kui 10 a tagune juhtum krossirattaga kukkudes, valmistab Sulle täna veel mingeid piinu?

Taavi: Tegelikult ei valmista ja igapäevaselt sellele ei mõtle ka. Ostsin mingi hetk 2013 a endale krossiratta ja polnud saanud sellega ka väga sõitagi, kui tegin sellega korraliku avarii. Hiljem haiglavoodis silmi avades ja lebades, selgus et minu ühe jalal on arteri tromb ja arstid kaalusid jala amputeerimist. Õnneks seda vajadust siiski polnud, aga nagu paljud märganud on, siis paras puujalg olen küll. Säärelihast ei ole ja hüppeliiges ei liigu.

SpokersBowl: Tänaseks oled krossiratast uuesti proovinud?

Taavi: Kusjuures paar korda olen proovinud, mingit blokki pole aga suuremaid sõiduplaane ka mitte.

SpokersBowl: Õnnetuse tagajärjel aga bowlingust Sa ei loobunud?

Taavi: Vastupidi. Kuna tugijalga bowlingu mõttes mul enam ei olnud, siis olin sunnitud “jalga” vahetama, mis tähendas ka automaatselt “käe” vahetamist. Hakkasin vasaku käega viskama ja ei läinud kaua aega kui sain sellega ka kolmsada kätte. Eestis on muideks üks mees veel kes sellega hakkama on saanud, temalgi oli kergem trauma ja oli sunnitud mängukätt vahetama, nii et naljatledes, siis kes tahab bowlingus “Kuuesaja Klubisse” (vasaku ja parema käega 300) tulla, siis meil kolmas poodiumi koht ootab.

SpokersBowl: Tõsisemalt nüüd jätkades, siis mis eeldused üldse peaksid olema, et bowlingus arvestatava tasemeni jõuda?

Taavi: Põhiline on huvi ala vastu, seda esiteks. Teiseks tuleb kasuks kui on hea käe ja silma koostöö ehk kordinatsioon peaks paigas olema. Lisaks mõistagi ka füüsiline vorm. Ei pea olema eriline musklimägi, aga igakülgne sporditegemine tuleb kasuks.

Mootorratta õnnetuse tagajärjel olin sunnitud midagi tegema hakkama – pokkerist sai minu elukutse

SpokersBowl: Pokkerimängu põgusalt puudutas, siis millal enda jaoks pokkeri üldse avastasid?

Taavi: Noorena mängisime sõprade seltsis erinevaid kaardimänge, s.h. pokkerit, aga pärast õnnetust olin olude sunnil kodune ja selleks et mitte niisama aega surnuks lüüa, hakkasin vend Andrese eeskujul pokkeriga tõsisemalt tegelema. Võtsin praktiliselt kohe SNG (SNG on hüperturbo formaadis mängitav kahe mängija vaheline pokkeriturniir, kus võitja selgub loetud minutitega) formaadi ette ja liikusin järk järgult limiitides ülesse poole. Niisama toksimisest sai elukutse ja olen seda ametit pidanud nüüdseks ligemale kümme aastat.

SpokersBowl: Kas tunned, et kuidagi sport ja sporditaust on tulnud pokkerit mängides kasuks?

Taavi: Kindlasti on. Bowling sarnaselt pokkerile on individuaalala, kus võitmiseks pead olema teistest parem. Teinekord on ka õnne vaja, et kurikas mis kõigub, pikale kukuks. Olen ka näinud, kuidas kurikas pikali asendist end ka püsti ajab, seega seda saab kaudselt võrrelda ka pokkeris olukordadega, kus üsna kindlana näiv all-in ja call situatsioon päädib lõpuks mängijale kes oli matemaatiliselt ees, kaotusega. Kokkuvõtlikult spordi tegemine ja üleüldine liikumine aitab kaasa pokkerile just füüsiliselt vastupidamisele. Elukutselisena tean, mida tähendab lõputu monitorikuvari taga istumine ja tunde sama tegevusega tegelemine. Ja nii päevast päeva. Kuust kuusse. Sport ja hobid on andnud väljundi, et pokkeritöö rutiinist välja lülitada ja vaimselt akusid laadida.

OK-OK Vaba Aja Keskuses toimub 22.märtsil ÖÖMARATON

22.märtsil toimub Pärnus OK-OK Vaba Aja Keskuses bowlingu öömaraton

SpokersBowl: Räägi pisut mis järgmine nädal Pärnus toimub?

Taavi: Korraldame Pärnus juba pikemat aega ilmselt populaarseimaid bowlinguvõistlusi Eestis (Pärnu lahtised meistrivõistlused bowlingus ja Pärnu Open bowlingus). Lisaks on meil hulganisti väiksemaid üritusi ja kambakesti koos mängides leidsime mingil hetkel, et kuna paljudele “sõpradele” päevased mänguajad ei sobi, siis nüüd teemegi OK-OK Vaba Aja Keskuses öömaratoni. Alustame 22.märtsil algusega kell 22.00 ja turniiriformaadis peetav mäng kestab 4-5ni hommikul. Rohkem selline fun turniir nagu pubipokkergi. Mängime küll 10 kurikaga, aga kui saad 9-le pihta, siis läheb strike kirja ja mõned erisused on veel. Parimatele ja kobamatele anname mõistagi välja SpokersBowl 12.mai finaalpääsmeid.

SpokersBowl: Kuidas Ööbowlingule osalema saab tulla?

Taavi: Kahjuks ei osanud me üritust organiseerima asudes arvestada, et see kohe sedavõrd populaarseks osutub, seega on tänaseks on üritus välja müüdud. Küll aga kui Sul on tõsisem huvi bowlingumängu vastu, siis alati võib mulle kirjutada Facebookis. Pärnus on meil oma klubiga erinevad nädalamängud ja treeningud. Samuti toimuvad paar korda kuus treeningud Tallinnas, kus teinekord satub ka mõni rahvusvaheliselt kõlavam nimi rääkima-esinema-kuuliga asju ette näitama. Lisaks on aprillis tulemas Pärnu lahtised meistrivõistlused, sinn on samuti algajad-harrastajad oodatud.

SpokersBowl: Lõpetuseks nagu meie intervjuude puhul on praktikaks saanud, mõned “uhhuu” küsimused. Kas Sa vihkad keeglit ja kuidas täpsemalt see õli sinna rajale saab? Keegi käib ja õlitab?

Taavi: Keeglit ei vihka ja üleüldse on see rohkem selline väljamõeldud pseudoprobleem, et keeglimängijad ja bowlingumängijad üksteisega ei suhtleks. Samas, keeglit ma ei ole elus mängima jõudnud, nii et võta kinni miks. Äkki ikka vihkan Runnarit.

Õlitamisest rääkides, siis seda teeb tänapäeval õlitusmasin. Sisuliselt masin puhastab väljaku mustusest ja tolmust, peseb puhtaks vanast õlist ja siis paneb uue õli peale. Pärnus on see masin raja loomisest peale töökorras püsinud, aga mäletan et Türi rajal mingil perioodil tehti seda käsitsi. Käidi mopiga nühkimas ja õlitamas.

SpokersBowlil ei jäägi siin muud üle lõpetuseks nentida kui soovida Taavile tulevikuks edu ja kui Taavil või mõnel meie lugejal on soov näha, siis millal ühildada näiteks Türi Turniiripokkeri Klubis toimuvad SpokersBowl turniirid ja kohaliku “mopimasina” ühisvaatamine, selle kohta kiika SpokersBowl Kalender sektsioonist täpsemalt järgi.